MEDITSIIN EI OLE JUMAL

Autor: Tiia Selli

10.märtsil 2019 -  toimus Pajusti klubis Jane Paberiti „ärasaatmispidu“. Paar kuud tagasi, kui Jane traagilisest loost kuulsin, ei šokeerinud mind mitte niivõrd Jane otsus endalt elu võtta (sest tean, et selleni viis teda sügava meeleheite, lootusetuse ja abituse tunne), vaid ühiskonna suutmatus näha olukorrale võimalikku positiivset lahendust. Mitte üheski Janega tehtud intervjuus pole sügavuti arutletud teemal – võib-olla on siiski kasvõi pisike lootus terveks saada! Äkki vähemalt prooviksime mingeid alternatiivseid variante? 

Jane loost mõjutatuna kirjutasin tookord artikli, mille eesmärk oli näidata - ainus, mis tervenemist tagasi hoiab, on meditsiini ja meie enda uskumus, et tervenemine pole võimalik.

Tõde seisneb selles, et TERVENEMINE ON VÕIMALIK MISTAHES SEISUNDIST. 

Kuna minu mõttearendused ei sobi kokku nn teaduspõhise meditsiiniga, siis ei sobinud mu lugu ka peavoolumeediale. Seega avaldan selle pisut lühendatud kujul siin.

MEDITSIIN EI OLE JUMAL
 
Nii ALS-i kui ka lugematute teiste krooniliste ja mõistatuslike haiguste kohta ütleb teaduspõhine meditsiin, et ravi nendele pole. Ma tahaksin siinkohal küsida: kas meditsiin on Jumal, et me tema väidet nii pimesi usaldame? Maailmas on tuhandeid lugusid, kus arstid on tunnistanud haiguse ravimatuks, aga inimene on siiski täielikult terveks saanud. Mõelgem selle peale!

Üks kuulsamaid raskest haigusest tervenenu on Anita Moorjani, kelle ülipõnev raamat „Minu imelise tervenemise lugu“ on ka eesti keeles ilmunud.

Anita Moorjani langes viimase staadiumi vähki põdedes erakordsesse surmalähedasse seisundisse, kus ta mõistis enda tõelist väärtust ja oma haiguse tegelikku põhjust. Teadvusele tulles hakkas Anita tervis arstide suureks hämmastuseks kiiresti paranema ning kahe nädala pärast kirjutati ta haiglast välja. Tema keha, mis enne oli üleni vähki täis, oli nüüd täiesti terve.

Minu jaoks on üpris arusaamatu, miks me peame normaalseks seda, et inimese elu justkui peabki lõppema mingi raske haigusega?

Meie keha on loodud selleks, et see sünnist alates kuni kõrge vanuseni heas korras oleks ja suurepäraselt funktsioneeriks. Haigus ei ole normaalne, see ei ole nii mõeldud, et elu viimased aastad veedame piltlikult öeldes piinakambris vaeveldes. Me oleme loodud olema rõõmsad ja terved igas eluetapis. Ja selle asemel, et arutleda praegu riiklikul tasandil eutanaasia ja abistatud enesetapu üle, hakakem arutlema parem selle üle, kuidas säilitada suurepärane tervis kõrge vanuseni. Vaadelgem nende kogemusi, kes on raskest haigusest tervenenud, ärgem põlakem uurida ka alternatiivseid ravivõimalusi, sest enamus imelistest tervenemistest on toimunud just tavameditsiini kitsastest raamidest välja astudes.

Terviseameti kodulehele on üles pandud videod, mis ärgitavad meid usaldama teaduspõhist meditsiini.

 Ausalt, ma kogu südamest tahaksin usaldada, aga…
  •  kas see teaduspõhine meditsiin oskab ravida näiteks reumatoidartriiti või Parkinsoni tõbe?
  •  Kas see oskab ravida hulgiskleroosi või neljanda staadiumi vähki? Ei, ei oska. 
Ta ei oska ravida isegi kõige tavalisemat diabeeti, mida Eestis põeb üle 70 000 inimese. Ta isegi ei tea, mis diabeeti põhjustab, rääkimata siis edukast ravist! Meile elu lõpuni rohtude väljakirjutamine ei ole ju ravimine, vaid haigussümptomite allasurumine ja varjamine. See on otsekui pühiksime toapõrandalt prügi vaibaääre alla peitu, et see oleks silma alt ära. Pole siis imestada, miks me üha rohkem otsime abi alternatiivsetest võimalustest. 
 
Ei OSKA RAVIDA versus RAVIMATU

Kui meditsiin peab haigust ravimatuks, siis tähendab see lihtsalt seda, et ta EI OSKA antud haigust ravida. See ei tähenda ju, et haigus on absoluutselt ja kindlalt ravimatu. Ei oska ravida on hoopis teise tähendusega kui ravimatu. Esimene jätab inimesele mingisugusegi lootuse, teine aga on lõplik nagu surmaotsusele allakirjutamine. Arst peaks inimesele ütlema näiteks nii: hetkel me ei oska teie haigust ravida, aga see ei tähenda, et see ravimatu oleks. Ta võiks tuua isegi konkreetseid näited, kuidas keegi teine on antud tõvest paranenud (see eeldaks muidugi arstilt teatud uurimistööd).

Kujutage ette, mida tunneb inimene, kellele arst teatab, et tema haigus on progresseeruva iseloomuga ning seda pole võimalik ravida. Sama hästi võiks ta siis kohe ka surmatunnistuse välja kirjutada, ainult kuupäeva jätaks esialgu lahtiseks… Pärast niisugust teadet hakkavad tohutu stress, kurbus ja masendus inimese niigi vaevatud keha üha kiiremini laastama. Kõik teavad, et emotsioonidel on suur mõju meie füüsilisele ja vaimsele heaolule. Seda fakti ei saa eitada ükski arst.

Miks siis viiakse haigusega heitlev inimene sellise hoolimatu diagnoosiga veelgi sügavamasse depressiooni?

Meditsiinidoktor Lissa Rankin on mõttejõu mõju inimese tervisele aastaid uurinud. Ta ütleb, et nn platseeboefekt on ümberlükkamatu tõendusmaterjal meie keha imelisest isetervendamise võimest (tema üks raamatutest – „Mõttejõul terveks“ on ka eesti lugejatele kättesaadav).

Maailma arstide poolt on koostatud lausa teadustööde kogu, milles on tuhandete patsientide haiguslood, kes on tervenenud „ravimatutest“ haigustest ilma ravita või vaatamata valele ravile. Pange tähele - need ei ole niisama suvaliste inimeste, vaid arstide endi poolt kirja pandud lood. Arstid ei ole mõistnud, miks kõik need tervenemised toimusid, aga ometi need toimusid, ja see on selge märk, et siin on midagi olulist, mida meditsiin veel ei tea.

TOITUMISE IMELINE MÕJU
Kui isegi pelgalt mõttejõuga saame iseennast tervendada, mis veel siis võimalik on, kui lisame sellele positiivsele jõule toitumise hämmastava mõju. Kõige rohkem imelisi tervenemisi on toimunud just tänu toitumise põhjalikule muutmisele. Võtame kasvõi kuulsa toortoiduperekonna Boutenkode loo.

Kogu perekond oli haige: emal oli arütmia ja 55 kg ülekaalu, isal oli kilpnäärmehaigus ja artriit, pojal diabeet ja tütrel astma. Arstid nõudsid, et ema hakkaks diabeedihaigele poisile insuliini süstima, kuid too teadis selle kahjustavaid kõrvaltoimeid ning hakkas seetõttu uurima alternatiivseid võimalusi.

Ühel päeval kohtus ta naisega, kes oli viisteist aastat tagasi toortoitumisega ennast terveks ravinud sooltevähist. Kui ema küsis, kas toortoit võib terveks ravida ka suhkruhaigusest, vastas naine jaatavalt. Kahe päeva pärast viskas ema köögist välja mikrolaineahju, kattis pliidi hiigelsuure lõikealauaga ning pani kogu pere ainult toortoitu sööma. Juba nädala pärast hakkasid poisi veresuhkrunäitajad normaliseeruma ning tüdrukul ei olnud enam astmahoogusid. Pikkamööda tervenesid kõik pereliikmed. Lisaboonusena paranes lastel koolis õppeedukus, sest nende keskendumisvõime suurenes, pea oli selgem ja energiat oli rohkem.

Anthony William ehk Meditsiinimeedium, kelle õpetused on ka Eestis paari viimase aastaga väga populaarseks saanud, ütleb, et kui tahame olla terved ja elada kaua, siis peab meie elus tähtsaim koht kuuluma puu- ja köögiviljadele, ürtidele ja maitseainetele ning metsikult kasvavatele toidutaimedele. Ja seda mitte ainult aeg-ajalt, vaid iga päev ja mitu korda päevas. Anthony Williami raamatutes ja raadiosaadetes olev info on praegusest meditsiinist ja teadusest mitukümmend aastat ees. Ta on aidanud „ravimatutest“ haigustest terveneda kümnetel tuhandetel inimestel ja päästnud sellega tohutult elusid. Eesti keelde on hetkel tõlgitud kaks tema raamatut. Peagi ilmub kolmas.

Meditsiinimeediumi sõnul on inimkonna massilises haigestumises süüdi toksilised raskmetallid, radiatsioon, viiruste plahvatuslik levik ja DDT (putukamürk). Me saame neid vereliini pidi kaasa juba sünniga ning kogume endasse jätkuvalt ka elu jooksul. Kuid hea uudis on see, et kõiki neid kahjustajaid on võimalik kehast välja saada rohkelt värske taimse toidu söömisega ning teatud looduslike toidulisanditega. Ka ALS, mida Jane Paberit põeb, on täiesti ravitav, tuleb ainult tervenemisele pühenduda. Anthony Williami veebilehel on ligi tunniajane raadiosaade „The Truth About ALS“ (tõde ALS-ist), milles ta räägib nii sellest, mis ALS-i põhjustab kui ka konkreetsest ravist. Praegune meditsiin ei tea veel, et ALS on tegelikult viiruslik põletikuline haigus, kus teatud viirused toituvad toksilistest raskmetallidest organismis, mis nõrgestab neuroneid. Selle diagnoosi saanud inimese kehas ja ajus on suur kogus alumiiniumi ja teisi raskmetalle. Viirused toituvad nendest mürkidest ning tekitavad inimese ajus ja seljaajus rasket põletikku.

Anthony William rõhutab korduvalt, et paranemine on võimalik igast seisundist. Isegi siis, kui inimene on juba liikumisvõimetuna ratastooli jäänud, saab ta oma seisundi ikka veel ümber pöörata ning otsekui tuhast taas tõusta. Inimkeha on loodud isetervenema, kui me anname talle selleks võimaluse. Meditsiin ei ole kõikvõimas, aga inimese isetervendamisvõime on kõikvõimas.

Kommentaarid

  1. Siin head infot: https://www.google.com/url?sa=t&source=web&rct=j&url=http://www.aigarsade.com/Valge_suhkur_tapab_sind_aeglaselt.pdf&ved=2ahUKEwif-K3h4bvtAhVPxIsKHXYmBW0QFjAAegQIARAB&usg=AOvVaw2KZghwM62lo3FIwNZLVbRx

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused