Mõttekäik Arvo Soomets´alt.
Kuna alljärgnev selgitus on nii selgelt ja loogiliselt tehtud, siis tahan seda jagada ka enda blogis
Arvo Soomets avaldas mõni aeg tagasi enda Facebooki lehel
mõtiskluse, mis meie arvates võiks ka laiemale lugejaskonnale huvi
pakkuda. Sissejuhatuseks lisame veel, et kirjutise autor on
diplomeeritud veterinaarmeedik, kes tänu hariduslikule taustale mõistab
organismi toimemehhanisme.
Lugupeetud arstid!
Kas te ikka ise kah enestele aru annate, millega te tegelete?
Kohtusin täna mehega, kes usaldusest teie vastu oli lasknud ennast
täis puukida sihukest medikamentoosset kokteili, et ma siiralt
imestasin, kuidas ta veel elus püsis.
Esiteks olid tal südamerohud, mis pidada südant rütmis hoidma. Ok, sellest sain ma veel aru.
Siis nosis ta verevedeldajaid koos diureetikumidega. Diureetikumid
on teatavasti vahendid, mis peaks liigse vedeliku kehast eemaldama. Kas
teile, kallid tohtrid, ülikoolis üldse midagi õpetati või panite
füsioloogia loengutest lihtsalt pausi ning rüüpasite Toomemäel õlut või
olite farmakoloogialaborist mõned narkootilise toimega preparaadid pängu
pannud ja trippisite ühikakoikus?! Kas teile ikka jõuab pärale, et vere
teeb vedelamaks vesi ja vedelikku kehast eemaldavad preparaadid
kuivatavad organismi ja teevad vere paksuks kui tökati.
Järgmisena kuulus mehe tabletiarsenali vererõhku alandav ravim, mis
idee järgi peaks olema veresoonte dilataator ehk laiendaja ehk
preparaat, mis alandab veresoonte toonust ja peaks nagu laskma verel
vähesema surve all ringi käia.
Kallid tohtrid, teid peaks saatma
traktoristide koolitusele, et te hakkaks midagigi mõikama hüdraulikast.
Kui organismist on vedelik eemaldatud ja vere viskoossus on suurenenud
ehk “õlist” on saanud “tökat”, siis selle läbipressimiseks voolikutest
(veresoontest) peab pump (süda) tegema topelt tööd ja vererõhk on kõrge.
Kui te laiendate voolikuid (veresooni), siis tökatpaksu vere
edasiliigutamiseks teeb süda topelt tööd ja hoiab vererõhu endiselt
kõrge, sest kuidagi peab ju süda suutma verd pumbata ka endast kaugel
asuvatesse organitesse ja kehaosadesse, näiteks kätesse ja jalgadesse.
Kuna keha kaugemates osades on verevarustus häiritud ja sinna on
sadestunud suht palju jääkaineid ja soolasid, siis need hoiavad seal
vedelikke puhta osmoosi tõttu paigal. Veri, mis on vedelike
väljaajamisest paks kui tökat, ei jõua keha distaalsetesse osadesse ja
ei saa sealt jääke välja tuua. Süda teeb kõik, et jäsemeid paistetusest
päästa ja paneb vunki juurde ning vererõhk kasvab.
Teie topite inimesele
veresoonte lõõgastajaid sisse, veresoonte ristlõikepindala suureneb ja
ühe ühiku vere edasiliigutamiseks peab süda veelgi rohkem rabelema ja
tulemuseks on südamekurnatus ja veelgi kõrgem vererõhk…. jne, kuni
inimese mootor ei pea vastu ja ütleb üles. Kas kõlab loogiliselt?
Selle tapva kokteili asemel ei tule teil pähegi mõtet, et küsida
inimeselt, et kui palju ta tarbib päevas puhast joogivett, et soovitada
patsiendile lihtsalt juua VETT. Mitte teed, mahla, süüa prae asemel
suppi, vaid lihtsalt juua VETT. (minu tänane tuttav ei joonud
põhimõtteliselt üldse vett, sest ta arvas, et olles olnud suur
kohvisõber ja saanud sellest omad hädad, jättis ta arsti soovitusel
kohvitamise ja asendas selle igasugu teedega).
Kas te, arstid, saate aru
või olete vähemalt võimelised arusaama, et inimene koosneb meeletust
kogusest veest ja sellel on olemas kindlad põhjused ja üks neist on see,
et vesi on lahusti, aga tee on juba suht kõrge küllastuvusastmega lahus
ega suuda asendada puhast H2O-d.
Siis kuulusid mehe manustatavasse tabletiarsenali valuvaigistid, sest
verevarustuse totaalse sassikeeramise tulemuseks olid öösiti valudest
tulenevad unehäired. Võimas! Keerame esiteks tervise tuksi ja siis
võtame kehalt võime häiresignaale edastada – ainukesi keha
eneseregulatsiooni vahendeid, mis annaks märku, et midagi on korrast ära
ja midagi tuleb korda teha.
Kuna tabletilaadung oli mehe seedimise ja liikumisvõime
minimaliseerinud, siis olid arsti soovitusel kokteilis ka lahtistajad,
mis omakorda väljutavad kehast vedelikke…
Aga ka see pole veel kõik (nagu öeldakse telepoe reklaamis)!
Ja nüüd tuleb see, kallid arstid, mida ma nimetan legaliseeritud kuritööks, mille sooritamiseks on teie ajud nii läbipestud, et te peate seda suurimaks heateoks, mille peale suudate tulla – psühhotroopsed ravimid! Kuna kogu jama on mehe närvid krussi keeranud ning ta tunnistas arstile, et vahel tuleb must masendus peale, siis särasilmne arst kirjutas talle Xanaxi välja… Kui tutvuda Xanaxi sisulise poolega, siis on ju tegu pesuehtsa narkootikumiga.
Mees on alles 55-aastane ja viimased 10 aastat sellest on ta olnud
otsekui ravimitööstuse katsepolügon ja selle polügoni narkodiiler kannab
valget ja säravat kitlit, moekaid ja tarka väljanägemist rõhutavaid
prille ning litsentseeritud arstitiitlit! Selle mehe “diileriks” pole
üks arst, kelle kohta võiks öelda, et “juhtub ka parimates peredes”, vaid
terve rida n-ö erialaspetsialiste perearstist ülikooli professoriteni.
Talle oli jäetud mulje, et ta saab enamuse oma “rohtudest” “ülimalt soodsalt”, sest enamus nendest medikamentidest on nn soodusravimite nimekirjas. Mõne asja eest pidi ta maksma apteegis vaid 10% hinnast. Aga tal polnud aimugi, et ravimitööstus saab nii ehk naa kätte 100% oma nõutud hinnast ja seda palju kiiremini ja lihtsamini, kui tavalises turusituatsioonis – otse haigekassast ehk maksumaksjate taskust.
Ja kõige kurioossem (samas täiesti tavapärane) on see, et asi sai alguse 10 aastat tagasi tundest, et kõrvades oleks nagu kergelt punnitamise tunne olnud… Tänaseks on mees 100% töövõimetu.
Ma tean, et arstide seas on endiselt südametunnistust omavaid ja
toredaid inimesi, kes on endiselt säilitanud iseseisva mõtlemisvõime,
siis ma ei saa aru sellest, kuidas te seda
meditsiinilis-tööstus-kompleksi veel endiselt talute ja häält ei tõsta?
Meil ei ole puudust arstidest, neid on meil piisavalt, aga meil on
liiga palju haigeid ja selle on otseselt põhjustanud meditsiinitööstus.
Nii nagu sõjatööstus põhjustab sõdu, et müüa relvi, mis annab sõdadele
vaid hoogu juurde, niisamuti teeb meditsiinitööstus kõik, et oleks
rohkem haigusi, et müüa rohkem ravimeid, mis põhjustavad veelgi rohkem
haigusi jne.
Kallid arstid, võtke nädalat paar palgata puhkust, analüüsige oma
tööd ja tulemusi, mõelge selle üle, mitu inimest te olete oma rutiinse
ja ravimifirmade poolt “õpetatud” tegevusega terveks teinud – täiesti
terveks?
Kasutage oma loogilist mõtlemist ja jõudke järeldusele, et aeg
on mahapanna diileri-amet ja võtta tagasi oma kunagine ülikoolieelne
unistus OLLA SEE, KES INIMESI AITAB. On oluline erinevus ravimise ja
tervendamise vahel. Kaasaegne meditsiinitööstus ravib ja see on jätkuv
ning lõputu protsess, mis ei tohi katkeda ega longata, sest „majandus“
peab kasvama. Kaasaegne meditsiinitööstus ei tervenda, sest see tooks
enesega kaasa „majanduse“ kollapsi. Ärgake ja nähke seda ometi – selleks
te oletegi arstid!
P.S. Ma tean, et siinses sotsmeedia keskkonnas on seda pisikest
nupukest lugevaid arste vähe ja needki, kes seda loevad, ei leia siit
miskit uut vaid nad teavad seda kõike niigi. Aga ehk läheb see
pisikirjutis mingilgi moel infovälja ja loob omal väikesel moel mingigi
virvenduse ja rajab teed kasvõi ühe inimelu päästmiseks seisundist, kus
tekib mõte, et parem tervena surra kui surres elada.
Arvo Soomets
Viide: http://www.telegram.ee/arvamus/arvo-soomets-lugupeetud-arstid
Kommentaarid
Postita kommentaar